Kihnu maalammast võib pidada universaalseks põllumajandusloomaks, kelle saaduste valik on rikkalik: vill, karusnahk, liha, rasv, veri, siseorganid, luud, sarved. Siia võib lisada ka suurepärase kohastumuse meie kliima ja maastiku ning taimekooslustega, mis teeb temast ideaalse maastikuhooldaja.

Olukorda väärtustab asjaolu, et praktiliselt kõik lambast saadav nii eluajal kui tapasaadusena või surmajärgselt on peaaegu täielikult kasutatav ja sisuliselt jäädet ei teki. Kuigi tänapäevane elukorraldust reguleeriv seadusandlus  on ülesehitatud kohustuslikule jäätme tekkimisele nii inimese kui looma elukäigu tulemusel, siiski annab olukorda lahendada asjade õige korraldamise ja terve mõistuse abil.

Lambavill on klassikaline taastuv loodusressurss, mida regulaarse lambapügamisega saame kasutada kogu lamba eluaja vältel, ilma loodust (lammast ja keskkonda) kahjustamata, vaid sellega just looma heaolu tagades. Teised saadused oleksid aga lamba maise teekonna lõppemise järel jääde, kuid nende kasutamisega väärindame nad tooteks.

Loe: Lamba kõrvalsaaduste kasutamine (2019.a. info PTAst)

Peamised märgusõnad Kihnu maalamba karjapidamisel on väiketootmine, omatarbeks kasutamine, teadlikkus, loodussõbralikkus ja saaduse kasutamise pärandoskuste omandamine, traditsiooniline taaskasutusring majapidamises.

Siia lehele lisame infot kihnu maalamba saaduste, nende käitlemise ja kasutusvõimaluste kohta.

Oma kogemusi ja arvamusi on oodatud jagama kõik kihnu maalambakasvatajad Facebookis Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi (KMKS) ametlikus grupis

Looma kestvuse pikemas perspektiivis on „saaduseks“  ka talled.