Liha ja muu söödav
Lammas on olnud ajast aega eestlase traditsiooniline söögipoolis. Toitudes on kasutatud nii liha kui keelt, maksa, magu, sooli, kopsu, südant ja verd. Vähemlevinud on neerude, silmade, aju ja muu taolise tarvitamine, mis on omane paljudele lõunapoolsematele rahvastele.
Kuna rasv hangub kiiresti ja on kõva siis seda toidus pigem välditakse. Kihnu maalammas teeb koka elu lihtsaks, sest rasva on tal vähe ja see ei ladestu lihaskihtide vahele, puudub “läbikasvanud pekiliha” ja “kasukamaitse”.
Eesti rahvustoitude hulka kuuluvad spetsiifilised verest valmistatud verivorstid, verikäkk ja verileib, viimane on kihnu kultuuriruumis tuntud veripullina. Traditsiooniline vorsti kesta materjal on just lamba peensool.
Kodune lambatapp on pärandoskus, millega käib kaasas õige nülgimine, naha parkimiseelne käitlemine ja säilitamine, toiduvere ja siseorganite võtmine. Sealt edasi juba rümba jahutamine, tükeldamine ja kokakunst.
Ideaalis saab selle kõigega hakkama lambapidaja ise koos oma perega. KMKSi spetsialistid jagavad oma oskusi ja kogemusi lambahuvilistele juba aastaid ja alati võib meie poole oma küsimustega pöörduda: tloomaarst@gmail.com